Royal Swedish Academy of Sciences esale e le setho ho tloha ka 1922.
Royal Swedish Academy of Sciences e thehiloe ka 1739 mme ke mokhatlo o ikemetseng, oo e seng oa 'muso, oo sepheo sa ona e leng ho khothaletsa mahlale le ho matlafatsa tšusumetso ea bona sechabeng. Academy e na le boikarabelo bo itseng ba saense ea tlhaho le lipalo, empa mosebetsi oa eona o leka ho eketsa tšebelisano pakeng tsa lithuto tse fapaneng. Mesebetsi ea Royal Swedish Academy of Sciences e shebane haholo le:
Sekolo sena se na le litho tse ka bang 480 tsa Seswedishe le 175 tse tsoang kantle ho naha tse mafolofolo lihlopheng, likomiting le lihlopheng tse sebetsang. Ba qala lipotso, litokomane tsa lipuisano, likopano le li-seminar. Sekolo sena se boetse se na le litsi tse 'maloa tse fanang ka tikoloho e ikhethang ea lipatlisiso litabeng tsa moruo oa tikoloho, thuto ea limela, nalane ea mahlale le lipalo.
Selemo se seng le se seng, Academy e fana ka likhau tse ngata. Tse tsebahalang haholo ke Likhau tsa Nobel tsa Fisiks le Khemistri le Khau ea Sveriges Riksbank ho Saense ea Moruo ho Memori ea Alfred Nobel. Likhau tse ling tse kholo ke Moputso oa Crafoord, Moputso oa Sjöberg le Likhau tsa Rolf Schock.
Senepe ke Royal Swedish Academy of Sciences.